Kirsid

Me olime Pärnus. Suvi. Läksime mingisugusesse kaubanduskeskusesse, et kirsse osta.
Ah, ma ei viitsi sellest praegu kirjutada!

Buss

Ma ootan bussijaamas. Buss tuleb ja ma lähen sisse. Bussijuht on üks eriti kogukas tädi. Mul on kindad käes ja hakkan jope taskust sõidukaarti otsima. Teisest käest avastan ühe aiapäkapiku, kes on mul mütsipidi peos. Ütlen bussijuhile, et ma ei saa kaarti taskust kätte kui mul see päkapikk käes on. Bussijuht võtab selle enda kätte. Mu käsi jõuab lõpuks tasku põhja, kuid see on tühi. Ma ütlen bussijuhile, et mul pole sõidukarti kaasas. Ta ütleb, et ma võin siis niisama sõita ja annab mulle mingisuguse imeliku pileti. Istun bussijuhi taha.
Aiapäkapikku ma tagasi ei saanudki...

mu küüned murdusid ära.

tahaks teada, mida see tähendab. *-)

I osa:

sõitsin ringi mingi võrriga, kuniks selgus et kumm oli tühi juba pikemat aega. see mind ei heidutanud ja sõitsin edasi. kohtasin mingit tüüpi, kes käskis mul jack sparrow'i käest ühe püssi ja kaks kuuli osta. pidin kellegi ära tapma.

II osa:

olime mingis korteris. selgesti eristasin taavit ja andut. korteris oli veider tuba, mille põrand oli klaasist ja seal klaasi all oli 9 korruse jagu vett. korter asus 10ndal korrusel. ma ei julgenud seal toas olla.
olime mingis teises toas, kui üks väike laps ronis akna peale ja hüppas sealt alla. langesin andule kaela, naised nutsid ja taavi jooksis alla vaatama mis lapsest sai. jäi ellu, vedas.

III osa:

panin temaga keelekat. me olime vist parmus, ei kujuta ette miks. liisa ja eva vaatasid pealt. imelik oli. [---] kõik.

Kool

Ei tea, kas see oli märguanne, et pean hakkama kooli peale mõtlema või lihtsalt alateadvuslik kartus?

Esimene asi, mida ma mäletan on mingisugune klassiga koosolemine suures saalis. Seal oli mingi kõrgem pukk, kuhu viisid üles need redelid, mis on seinte peal. Millegipärast me hõljusime sinna ja hoidsime ülevalt kinni ja ajasime juttu. Seal oli veel muudsorti rahvast ka. Ei mõista. Vahepeal visati pilte alla ja mina siis läksin ja hõljusin nendele järgi. Huvitav, miks mina.

Järgmine asi, mida ma mäletan oli ühiselamu. Kõik hakkasid ära minema, ju siis oli nädalavahetus või vaheaeg. Me palusime Mennu ja Liisaga, et meie klassikaaslased ei läheks. Nad ei läinud. Vahtisime veel kõik, kuidas nende rongid ära sõitsid. Huvitav, miks rongid.

Kella kolmeks olid ikkagi kõik läinud. Ainult mina ja Tannu olime. Tannu toas. Ei tea miks. Koridorid olid käänulised. Kella viieks oli mul mingi teise korruse toas massaaž kinni pandud. Kõik oli nii veider. Kella neljaks oli ühikarahvas juba tagasiteel. Kõik sagisid koridorides. Mis siis, et seal oli nii kitsas. Oeh. Läksin 15 minutit enne massaaži koju. Vaatasin, et ema oli pizza teinud. Kurb, et pidin lahkuma. :(

Ju siis läksingi sinna massaaži. Rohkem ei mäleta, isa tuli ukse peal kopsima, et ma üles ärkaksin.

liiga hea

ma pikutan pehmel diivanil, kaminas praksub soe ja hubane tuli. tuba on hämar, keegi tuleb mu juurde ja istub diivanile. ma ei tea nägupidi, kes ta täpselt on. aga seal ta on. ja ta mõistab ning ma mõistan, miks ta mõistab. me vist räägime, diivan on äkki laiem, sest tal on ruumi mu kõrvale selili heita. millegipärast ei ole enam lage, ainult lõputult sügav taevas. ma saan aru, et maailm on imelik/imeline. kosmose külmus ei jõua meieni, kuigi hingeõhk aurab, kui me naerame. millegipärast hoiame me käest, ei midagi enamat. lamame tunde lihtsalt üksteise kõrval, rääkides, vaadates tähti, vahetevahel üksteisele näpuga tähtkujusid näidates. "sa näed seda esimest korda, jah?" küsin ma, sest näen tema tohutut vaimustust universumist. ja ta naeratab ning vastab: "jah"

peale mida ärkasin ma üles ning tundsin end kammitsetult oma laega toas..

Uus

Meie uus blog, kuhu ma kavatsen üles kirjutada kõik oma unenäod, mis mulle meelde jäävad. Kõik, kes soovivad ühineda minuga, laske käia!

Hetkel siis Kertu kah meie ringis. Kaheses ringis... aga ring sellepoolest!