Üks veidramatest unenägudest üle pika aja, mida ma isaegi mäletan 8-)

Me olime Tartus.. Ma ei tea, kas lumi ja jää hakkas sulama või alles tekkima.. Igastahes olimje me Emejõe peal. Just täpselt PEAL, ja mitte mingi laeva või misiganes sõiduvahendiga. Me olime mingi pooliku betoonitüki peal, mis oli hiiglama suur, aga me ei saanud sealt miskipärast sealt ära enam *-)... Siis juhtus sinna mingi poiss, ei mees, ei poiss.. Ah ma isegi ei tea.. Aga ta oli kena =) Meil oli mingi värk, et otsime Teelele mõne toreda noore mehe... Njah, aga miskipärast klappis mul selle tüübiga.. Ma täpselt ei mäleta, mis vahepeal toimus, aga mingi hetk tõmbasin ma ta kõrvale, Tartu Bussijaama juures vist, ja ütlesin talle, et ma pean talle midagi ütlema, mille peale ta vastas, et ta teadis, et midagi sellist on tulemas... Siis ma ütlesin talle, et ma olen juba kinni ja, et tegelikult otsime me oma sõbrannale kaaslast.. Ja ta ütles, et ta arvaski seda.. Siis tuli mingi teade kuskilt kõlaritest, et neiu punase mantliga peab ruttu bussi peale tormama, muidu ta ei saagi koju... Siis hakkasime mina ja see tüüp jooksma.. Hästi palju inimesi oli.. Ja järsku olime me koolisööklas kurja tädi kabinetis. Sealt pidi läbi saama, et bussi peale saada. See tädi muidugi ei tahtnud lubada... Aga siis ma pöörasin ümber ja hakkasin nuuksuma ning see tüüp hakkas minu eest paluma. Hakkas sellele tädile seletama, et ma ei saagi muidu koju enam jne... Ja siis see tädi lubaski mind sealt läbi ja järgmisel hetkel olime taas Tartus bussijaamas ning mina hakkasin bussi peale minema... Siis võttis ta mu käest kinni, tõmbas mind enda poole ja kallistas mind, öeldes mulle : "Me kohtume veel." ja siis ta lahkus ning mina astusin bussi, mis oli rahvast vägagi pungil... Ja siis ma ärkasin üles...

Terve päeva kummitas mind see tüüp.. ja seetõttu ka palju mõtteid.

/Kuid mis ta nimi oli?/